MTÜ EES-Ringlus põhikiri

Põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 16. veebruaril 2005. a. ning muudetud 16. detsembril 2005.a., 21. novembril 2006. a., 27. mail 2008.a., 25. novembril 2011.a., 4. detsembril 2020.a. ja 18. märtsil 2022.a. üldkoosoleku otsustega.

  1. ÜLDSÄTTED

 

1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi “Ühing”) nimeks on mittetulundusühing Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus, lühendatult EES-Ringlus.

1.2. Ühingu asukoht on Tallinn.

1.3. Ühing on mittetulundusühinguna tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, asutamislepingust ja käesolevast põhikirjast.

1.4. Ühingu eesmärgiks on:

1.6. Ühing on asutatud määramata ajaks.

  1. LIIKMED

2.1. Ühingu asutajaliikmeteks on asutamislepingu sõlminud isikud, kes kinnitasid käesoleva põhikirja.

2.2. Peale asutajaliikmete võib Ühingu liikmeks olla põhikirja nõuetele vastav elektri- ja elektroonikaseadmete või patareide ja akude tootja.

2.3. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu juhatus taotleja avalduse alusel 30 päeva jooksul arvates avalduse laekumisest. Juhatuse otsuse ärakiri liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta saadetakse avalduse esitajale kahe tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

2.4. (kehtetu)

2.5. (kehtetu)

2.6. Ühingu liikme õigused ja kohustused tekivad isikul päevast, mil juhatus on teinud otsuse tema vastuvõtmise kohta, kui juhatuse otsuses ei ole märgitud muud kuupäeva. Juhul, kui üldkoosolek on kehtestanud sisseastumismaksu, ei teki liikme õigused ja kohustused enne selle tasumist.

2.7. Ühingu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel Ühingust välja astuda, teatades sellest Ühingu juhatusele kirjalikult vähemalt 30 päeva ette.

2.8. Ühingu liige võidakse juhatuse otsusega Ühingust välja arvata, kui ta:

2.8.1.    ei täida põhikirja punktis 2.12 sätestatud kohustusi;

2.8.2.    kahjustab Ühingut olulisel määral.

2.9. Juhatuse otsuse Ühingu liikme väljaarvamise kohta võib liige edasi kaevata üldkoosolekule seadusega ettenähtud korras ja nõuda väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamist üldkoosoleku poolt.

2.10. Isikul, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale ning talle ei tagastata sisseastumismaksu ega liikmemaksu. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

2.11. Ühingu liikmel on õigus:

2.11.1.  osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;

2.11.2.  kasutada Ühingu poolt pakutavaid teenuseid üldkoosoleku poolt kehtestatud tingimustel;

2.12. Ühingu liige on kohustatud:

2.12.1. täitma põhikirja nõudeid ja Ühingu organite seaduspäraseid otsuseid;

2.12.2. andma Ühingu organitele viivituseta liikme tegevust puudutavat adekvaatset informatsiooni, mis on vajalik Ühingu organite poolt kehtestatud teenustasude arvutamiseks või muu Ühingu ülesannete täitmiseks;

2.12.3. mitte avaldama teisi liikmeid ning Ühingut puudutavat konfidentsiaalset informatsiooni kolmandatele isikutele;

2.12.4. õigeaegselt tasuma liikmemaksu ning tasu Ühingu poolt osutatud teenuste eest;

2.12.5. informeerima Ühingu juhatust enda ümberkujundamise, ühinemise, jagunemise või lõpetamise alustamisest.

 

  1. ÜLDKOOSOLEK

3.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik Ühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

3.2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud juhatuse või nõukogu pädevusse.

3.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

3.3.1.    põhikirja muutmine;

3.3.2.    eesmärgi muutmine;

3.3.3.    sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra määramine;

3.3.4.    (kehtetu)

3.3.5.    Ühingu majandusaasta aruande kinnitamine;

3.3.6.    juhatuse ja nõukogu liikmete määramine ja tagasikutsumine ning neile tasu maksmise otsustamine;

3.3.7.    revisjoni või audiitorkontrolli määramine;

3.3.8.    juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;

3.3.9.    Ühingu ühinemise, jagunemise või lõpetamise otsustamine;

3.3.10.  muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud Ühingu teiste organite pädevusse.

3.4. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt 1 korra aastas.

3.5. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku seaduses ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui seda nõuavad Ühingu huvid, nõukogu või vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest. Nõukogu liikme ja Ühingu liikmete taotlus üldkoosoleku kokkukutsumiseks tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjuse.

3.6. Korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest, üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast peab ette teatama vähemalt 21 päeva.

3.7. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest, üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast peab ette teatama vähemalt 7 päeva.

3.8. Kui vastavalt põhikirja punktile 4.2 tuleb nõukogul anda arvamus üldkoosoleku otsuse eelnõu või majandusaasta tegevuskava ja majandusaasta aruande kohta, esitab juhatus üldkoosoleku kokkukutsumuse teates ka andmed selle kohta, kus on võimalik tutvuda nõukogu arvamusega.

3.9. (kehtetu)

3.10. Igal Ühingu liikmel on üldkoosolekul üks hääl. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Ühingu liige või tema volitatud esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.

3.11. Ühingu liige ei saa osa võtta hääletamisest, kui ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

3.12. Üldkoosolekul otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest ja seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

3.13. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest. Põhikirja punkti 4.5 muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 iga üldkoosolekul osalenud elektri- ja elektroonikaseadmete kategooria tootjate esindajatest ja üle 2/3 patareide ja akude tootjate esindajatest.

3.14. Põhikirjas ettenähtud Ühingu eesmärgi muutmise on vajalik vähemalt 9/10 Ühingu liikmete nõusolek.

3.15. Juhatus saadab üldkoosolekute protokollid kõikidele Ühingu liikmetele 1 kuu jooksul üldkoosoleku toimumisest.

3.16. Liikmetel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata.

  1. NÕUKOGU

 

4.1. Ühingul on nõukogu, mis planeerib Ühingu tegevust, korraldab Ühingu juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

4.2. Nõukogu pädevusse kuulub lisaks põhikirja punktis 4.1 sätestatule:

4.2.1.    kirjaliku arvamuse andmine juhatuse poolt ettevalmistatud üldkoosoleku otsuste eelnõude kohta, millega otsustatakse sisseastumismaksu ja liikmemaksu suurus ning tasumise kord;

4.2.2.    kirjaliku arvamuse andmine juhatuse poolt koostatud Ühingu majandusaasta aruande kohta;

4.2.3.    (kehtetu);

4.2.4.    eelseisva majandusaasta tegevuskava kinnitamine;

4.2.5.    Ühingu poolt osutatavate teenuste tariifide ja teenuste eest tasumise korra kinnitamine.

4.3. Nõukogu annab juhatusele korraldusi Ühingu juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik Ühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Juhul, kui sellise tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks Ühingule oluline kahju, ei ole nõukogu nõusolek vajalik.

4.4. Nõukogu liikmete arv on 7 kuni 13 isikut, kes määratakse asutamisel asutajaliikmete poolt ja edaspidi üldkoosoleku poolt tähtajaga üks kuni kolm aastat.

4.5. Nõukogu liikmete valimisel arvestatakse võimaluse piires proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt erinevate kategooriate elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetekäitlemiseks tehtavate kulude osakaaluga kõigi kategooriate elektri- ja elektoonikaseadmete jäätmete käitlemiseks tehtavate kulude hulgas, analoogiliselt asutamislepingu punktis 8 sätestatuga. Iga elektri- ja elektroonikaseadmete kategooria tootjate hulgast valitakse nõukogusse vähemalt üks liige, eeldusel, et vastavad tootjad esitavad selleks nõusoleku andnud kandidaadi.

4.6. Nõukogu liige on kohustatud esindama nõukogus selle kategooria tootjate huvisid, kelle esindajana ta on nõukogusse valitud.

4.7. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Üldkoosoleku otsusega võib nõukogu liikme sõltumata põhjusest igal ajal tagasi kutsuda.

4.8. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

4.9. Nõukogu liikmel on õigus:

4.9.1.    tutvuda kõigi Ühingu dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Ühingu tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Nimetatud õigus ei laiene dokumentidele ja teabele, mis sisaldavad liikmete ärisaladusi;

4.9.2.    saada juhatuselt teavet Ühingu tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist.

4.10. Nõukogu liige on kohustatud:

4.10.1.  täitma põhikirja nõudeid ja Ühingu organite seaduspäraseid otsuseid;

4.10.2.  mitte avaldama Ühingu liikmeid ning Ühingut puudutavat konfidentsiaalset informatsiooni kolmandatele isikutele ilma seadusest või põhikirjast tuleneva aluseta.

4.11. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt 10 päeva. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest.

4.12. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Otsuste tegemisel, mis puudutavad teatud kategooria elektri- ja elektroonikaseadmete tootjaid, peab osalema vastava kategooria elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate esindaja nõukogus.

4.13. Nõukogu liiget võib koosolekul ja otsuse tegemisel lihtkirjaliku volikirja alusel esindada teine nõukogu liige või kolmas isik.

4.14. Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest.

4.15. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad  alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku  protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

4.16. Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed.

4.17. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on ka siis vastu võetud, kui selle poolt hääletasid pooled koosolekul osalenud nõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees.

4.18. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.

4.19. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimees saadab sellise otsuse eelnõu kirjalikult kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata  nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu,  loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.  Kui otsus tehakse käesolevas punktis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole nõukogu liikmete häältest. Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele.

  1. JUHATUS

5.1. Ühingul on juhatus, mis juhib ja esindab Ühingut igapäevases tegevuses.

5.2. Juhatuse pädevusse kuulub:

5.2.1.    Ühingu igapäevase tegevuse korraldamine ja juhtimine, Ühingu esindamine ning Ühingu nimel tehingute tegemine;

5.2.2.    Ühingu raamatupidamise ja aruandluse korraldamine;

5.2.3.    majandusaasta aruande ja tegevusaruande koostamine;

5.2.4.    üldkoosolekute kokkukutsumine ning üldkoosolekute päevakorra ning otsuste eelnõude ettevalmistamine;

5.2.5.    Ühingu liikmete arvestuse pidamine.

5.3. Juhatus võib Ühingule kuuluvaid kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üksnes nõukogu eelneval kirjalikul nõusolekul. Nimetatud tehingu tegemiseks ei ole üldkoosoleku otsus vajalik.

5.4. Juhatuse liikmete arv on 1 (juhataja) kuni 5 isikut, kes määratakse asutamisel asutajaliikmete poolt ja edaspidi üldkoosoleku poolt tähtajaga kuni 3 aastat ja kes peavad olema teovõimelised füüsilised isikud. Iga juhatuse liige võib esindada Ühingut kõikides õigustoimingutes.

5.5. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Üldkoosoleku otsusega võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest igal ajal tagasi kutsuda.

5.6. Kui Ühingul on vähemalt kaks juhatuse liiget, nimetab nõukogu juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

5.7. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.

5.8. Juhatus võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega. Juhul, kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks hääleks juhatuse esimehe hääl.

5.9. Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

 

 

  1. VARA JA MAJANDUSTEGEVUS

6.1. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

6.2. Ühingu vara tekib Ühingu liikmete sisseastumismaksudest, liikmemaksudest, Ühingu poolt osutatavate teenuste eest makstud tasudest, toetustest ja annetustest ning muudest laekumistest.

6.3. Ühingu liikmed võivad anda Ühingule laenu.

6.4. Ühingu vara kasutatakse Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

6.5. Ühingu lõpetamisel peale kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara jaotatakse üldkoosoleku otsusega määratud isikutele.